laupäev, 22. aprill 2017

Kindral Tõnissoni jooks

Hommikul aknast välja vaadates oli taas lumi maas ja eriline "kevadrõõm". Grete oli valmis minijooksul osalema ja mina 7 km läbima. Tore oli näha Pannjärvele jõudes nii palju laigulisi rändajaid, kes siis 8kg/15kg kottidega mägesid alistama asusid.

Tillujooks oli 200m ja laps oli veidi pettunud, sest tahtis veel joosta. Kaasasin oma soojendusjooksule ja nii sai ka tema oma võistlust jätkata. Uhke medal sai rinda.
Olin kuulnud, et rada on rohkete tõusude ja langustega. Lootsin, et päris ära ei eksi ja jooks algas. Sai nii muda kui ka lörtsi ning veidi lumes sumpamist sekka. Mõnus vaheldus siledal asfaldil liikumisele. Kiiremad mehed jooksid kaugemal ees ja kulgesin erksa selja järgi kuni tuli järgmine tõus ja kellegi järgi joosta enam polnud. Jälgisin kollaseid nooli ja ikse. Piilusin ka selja taha ja kuna mõni järgi jooksis, siis arvasin, et ehk liigun õiges suunas. Paraku jõudsin liiga vara finišisse. Minu järgi 2 inimest vähemalt veel. Läbitud oli veidi üle 5 km alles. Ema ehmus ja arvas, et on mingi ime sündinud ja võitsin kõiki mehi. Hahahaa!

Hakkasin analüüsima, et kus ma siis mööda panin, kuid rada oli läbitud ja sain vaid enda üle naerda. Hooaeg sai avatud täieliku äpardumisega.

Sellegipoolest hea trenn oli ja hoidsin viimaste kilomeetrite jaoks jõudu, kuid nii kaugele ei jõudnud. Mis kehvasti, see järgmisel aastal uuesti ja siis juba õiget rada pidi. Minu viimase aja ebaõnne jälgides tundus kõik koomiline ja asjade loogiline jätk.

Minu rada
Mälestuseks sinilill ja tore päevake lähedastega.

2 kommentaari:

  1. Need üksikud korrad, mis ma olen ise Pannjärvel käinud trenni tegemas, pole ka mitte kunagi seda õiget 7 km rada üles leidnud. Alati olen suutnud selle 5 km ringiks joosta. Kuskil seal on tõesti see koht, kus ei tea, kuhu minema peab... Kahju, et see ka võistlusel paremini märgistatud ei olnud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Peab teadjatega tiirule minema. Salapärane 7,5 :)

      Kustuta