neljapäev, 15. juuni 2017

Eluline liikumine

Umbes kuu tagasi võtsin vastu otsuse, et lahkun töölt. Nägin, et mul pole kuhugi areneda ja lisapingutusi kollektiivis enam ka ei soovinud edaspidi teha. Päevast päeva kolleegide pidev rahulolematus töökohaga pani ka iseenda lõpuks virisema ja ainult tumedat tooni nägema. Õnnetu klienditeenindaja ei saa pakkuda kvaliteetset teenindust. Õnneks või kahjuks olen selline, et kui näen ja tunnen, et see pole koht minule, siis võtan vastu otsuse, mis paljude teiste silmis võib olla pöörane. Eks ta omajagu oligi pea ees vette hüppamine, kuid veidi sai ka aega planeeritud, et saaks puhata ja ots-otsaga välja tuleks. Mõelda vaid, ma saan jaanipäeval lõkke ääres istuda ja taas olla üle mitmete aastate vabalt. Eelmisel aastal ei saanud töö tõttu isegi ema juubelil kohal olla ja sel aastal soovisin südamest seda viga parandada. Väga palju tuldi mu jooksusoovidele vastu (peale esimest 24h jooksu, kus tõestasin, et võin edukas ka olla), mis oli kõige selle juures positiivne. Kuna ka muud pinged olid pidevalt õhus, siis nii vaimse kui füüsilise tervise nimel oli vaja minna oma teed.

Kandideerisin palju, vastuseid sain vähe ja kutseid vestlustele ka näpuotsaga. Nüüd on tunne, et olen oma koha viimaks leidnud. Seekord hoopis midagi uut ja ma poleks kunagi arvanud, et hakkan iseseisvalt midagi tehnika või vidinate valdkonnas õppima. Peagi saan lõpliku otsuse teada, seega võite pöidlad pihus hoida. Proovipäev kulges igatahes toredalt.

Arvan, et ilma kindla avalduseta oleksin veel paar aastat vingus näoga jõudnud tiksuda, kuid see pole ju selline elu, mida südames elada soovin. Tegin sammu, siis juba kaks ja kohusetunne ning soov areneda viis mind edasi. Lähedased/tuttavad muretsesid pealtnäha rohkem kui mina. Usun siiani, et saan hakkama ja uus koht tuleb ise minuni.

Eesti Blogiauhindadelt tuli spordiblogide kategoorias uhke kolmas koht, mis oli täpselt see, mida olin lootnud ja toetajaid oli kõvasti rohkem kui ette kujutasin. Kummardan ja luban edaspidigi tubli olla, vähemalt suvel kui talvel ei jõua ja tusatuju valdab. Koos Teiega on tore läbi elu seigelda ja võite kindlad olla, et nii nagu teie täna ja praegu mind toetate, olen valmis ka omal jõul iga kell samaga vastama.
Olin näinud ja lugenud palju Tom Kha supist, kuid pidasin seda mingil kummalisel kombel rikaste ja reisivate inimeste toiduks. Mul tavaliselt eelarvamusi pole, kuid see supp tundus kuidagi eliit. Õnneks sõbrannaga tuli jälle see toit jutuks ja otsustasin tema retsepti järgi ka proovida. Oleks ma vaid varem teadnud, et nii lihtsat ja maitseküllast supikest saab iseseisvalt teha. Minu uus lemmiktoit ja selle suve dieettoit. Panin potti 400ml kookospiima, 400ml vett (lisada hulka Tom Kha maitseainesegu) ja siis lasin keema minna..siis kanafilee (400g) sisse toorelt ja siis tomat (2tk) kuubikuteks ja seened (5tk) viilutatult. Krevette võib ka lisaks panna. ~15 minutit keeta ja valmis ongi. Suur tänu Anni!



Positiivne mõtlemine aitab nii palju. Head asjad lihtsalt juhtuvad! Näiteks hommikune kiri Vägilase Jooksu kohta, kuhu sain registreerida osalustasuta, sest võitsin auhinnamängu, mille korraldas Heiki Rebane. Infot põnevate jooksude kohta leidsin Hobijooksja blogist. Aitäh! Aitäh! Aitäh!

Kindlasti saab olema üks väljakutsuv jooks. Kes teab kuhu mutta ma kinni võin jääda või millest ma üle ei suuda ronida? Usun, et naer iseenda üle on parim ja seda ma saan kindlasti, peale muude emotsioonide, mis rajal tekkida võivad. Nii palju kui lugeda ja vaadata olen jõudnud, siis pikk riietus tuleb selga tõmmata ja nautida melu. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Midagi uut ja huvitavat kulub igatahes marjaks ära.

2 kommentaari:

  1. Tolle takistusjooksu pärast ei tasu põdeda. Kui oma jõuvarusid ratsionaalselt jagada, siis peaks positiivne elamus garanteeritud olema. Kui peaksidki mingil takistusel hätta sattuma, milles kahtlen, sest need üldjuhul niimoodi konstrueeritud, et need kõigile jõukohased oleksid, siis küllap rajal mitmeid viisakaid härrasid, kes sulle abikätt valmis pakkuma. Kui soovid, siis võin ka koos sinuga jooksu läbida, sest ma niikuinii võistlema ei lähe. Ahjaa, too retsept tundub põnev. Mingi aeg katsetan, kui aega ja viitsimist rohkem. Kuigi jah, üldiselt ma nii uhkeid roogi ei vaarita. Pigem kuuluvad minu ampluaasse lihtsamad kodused road. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ega ma väga ei põegi, ainult veidi - nõrgad käed äkki rippumiseks. Kui sa 100% kindel oled, et võistlusvaim peale ei tule, siis minugi poolest võib koos läbida. Supp oli hea vaheldus tavalistele, maalähedastele,toitudele. Ikka vürtse ja hoopis midagi muud.

      Kustuta