kolmapäev, 15. november 2017

Tänulik ja varsti puhkan

See postitus ilmub, sest "vaim" tuli peale. Uinusin, kuid jäin voodis keerutama ja uni kadunud. Tunnen ülimat tänulikkust järgmistel põhjustel:

  • Aitäh keerulistele oludele, sest ilma vaesuseta poleks ma märganud rikkust.
  • Aitäh kannatustele, sest teieta poleks ma õppinud rahust ja argipäeva rutiinist rõõmu tundma.
  • Aitäh kahepalgelistele inimestele mu elus, teid kohtamata poleks ma osanud piisavalt otsekohesust hinnata.
  • Aitäh argusele, sest sinuta poleks ma julgemaks arenenud.
  • Aitäh ebaviisakusele, ilma sind märkamata poleks hinnanud enda viisakust.
  • Aitäh eneseusule, et uskusid minu arengusse.
  • Aitäh töökusele, et mind igas olukorras edasi viinud oled.
  • Aitäh arengule, et mind järjepidevalt paremaks ja targemaks inimeseks voolid.
  • Aitäh vihkamine, sest sind kogemata poleks osanud ka südamest armastada.
  • Aitäh ebakindlus, sinuta poleks ma leidnud enesekindlust.
  • Aitäh tugevus, ilma sinuta poleks ma julgenud õigetele inimestele näidata oma nõrkust.
  • Aitäh elu, et mind õpetad.
  • Aitäh inimesed, et minu tegemisi jälgite!
  • Aitäh mulle, et otsustan elada.
  • Aitäh kõige eest, mis elu teele veeretab.

Paar päeva veel Madeirani. Oeh, kuidas ma seda puhkust ootan. Tunnen, et olen nii kodus kui tööl panustanud maksimaalselt. Saab sooja, ilmselt ka vihma, kuid ega see matkamist ja mõnusaid mägesid ei takista. Tuleb kolm lendu esmakordselt üksi üle elada ja siis on oma inimene juba ees ootamas. Usun, et saab nädalaks peale, kehale ja hingele restardi teha ja vahelduseks hetkes elada. Nii hästi ajastatud ja pärast saab juba trennidega kenasti jätkata. Loomulikult tuleb kohapeal ka nii jooksu, jõudu kui tantsu, seega vedelema ei lähe päris.

Mõned otsitud faktid Madeira kohta:
  • Atlandi ookeanis umbes 600 km kaugusel Aafrikast asuv saarestik.
  • Viimased 600 aastat kuulub Madeira etniliselt, kultuuriliselt, majanduslikult ja poliitiliselt Euroopasse, kuigi on Aafrikale lähemal. 
  • Madeira on vulkaanilise tekkega saarestik, mis tekkis kunagise kuuma punkti kohale, nii ei ole ta selles mõttes ühegi mandri osa.
  • Madeira kõrgeim, Ruivo mägi ulatub 1861 m üle merepinna, lisaks on saarel hulk teisigi rohkem kui kilomeetrikõrgusi tippe.
  • Kliima on vahemereline: talv on pehme ja vihmane, suvi on kuiv, kuid mitte väga kuum
  • Jalgpallur Cristiano Ronaldo on sündinud Madeiral.
  • Kas teadsite, et seal on vägev ilutulestik kui uut aastat tähistakse? 2006. aastal tunnustati Guinnessi maailmarekordi tiitliga.
  • Poed on avatud kella 9.00-13.00 ja 15.00-19.00, esmaspäevast reedeni. Laupäeval kella 9.00-13.00 Mõned kaubanduskeskused on avatud iga päev kella 10.00-22.00 või 23.00. 
  • Piirkond on IT-võrkude ja telefonikõnede osas väga hästi arenenud. Rahvusvaheline juurdepääsukood on +351 ja piirkonna kood on 291.
  • Pangad on avatud esmaspäevast reedeni kell 8.30-15.00. Välisvaluuta kontorid töötavad kella 9.00-13.00 ja kella 14.00-19.00 iga päev, välja arvatud laupäeviti, kui nad avanevad kella 9.00-19.00. Väljaspool neid ajavahemikke saavad hotellid teha valuutavahetust.
  • Keel: portugali keel
Viide

pühapäev, 12. november 2017

Nädal 25

Mõtlesin, et tuleks ikka viisakusest ja enda hilisemaks analüüsiks kirja panna see trennilainel kehva, kuid minu kui inimese arengu mõistes taas väga avardav nädal. Head isadepäeva ka kõigile,  kes on suurepärased isad või mehe eeskujud isata kasvavatele lastele. Mina tunnen vaid vaikselt ligihiilivat depressiooni. Õnneks peagi tuleb reis ja saan külmast, stressirikkast ja pimedast eemale nädalaks. Unetundide puudus paneb muretsema ja trenn on olematu..või no normaalsete jooksjate mõistes pole mahtu ollagi. Aga uus aasta on minu ja see on teadlik otsus...2016, 2018, 2020.

Esmaspäeval  jooksin 5 km. Lihastrenn peale.

Teisipäeval lihastrenn.

Kolmapäeval puhkasin. Õhtune jalutuskäik Tartu linnas oma facebooki lehe 500 likejaga, kelleks oli minu lemmiktempomeister Andrus. Jalutasime Toomemäel ja Atlantise kõrval pinkidel sõime minu tehtud võileibu, küpsisekooki ja rüüpasime sooja mustsõstrajooki. Jooksu/elu/olujutud said ka räägitud. Mina tänan kvaliteetse seltskonna eest! Järgmine õnnelik on 1000 lehe fänn.

Neljapäeval oli väga kummaline päev. Arvestasin oma aega väga valesti ja 1h lõunapausist sai 2h seiklust. Jooksin linnapiires umbes nii 5 km, sest bussiajad üldse ei klappinud minu ideedega. Õige aeg juhilubade tegemiseks. Nädala alguses käisin ka tervisetõendit tegemas ja kõik oli korras...ainult vererõhk 105/70...varem ikka hulga kõrgem olnud. Õhtul tegin 5*20 kükki, 5*25 kõhulihast, 4*20 seljalihast ja 30 painutust külgedele, hüppasin Gretega nii 3-4 minutit tempoka sünnipäevalaulu saatel.

Reedel puhkasin.

Laupäeval ei maganud, tegin kükke, tantsisin ja nautisin rahu öösel.

Pühapäeval jooksin 5 km.

Peaks oma kõhu, selja, käte jms trenni ka kellaga mõõtma, sest nüüd pole meeles millal mida täpsemalt tegin ja millal puhkasin. Igatahes 15 kg "hantliga" kükid ja biitseps sai laupäeval tehtud.

Hommikul sai kooki ka koos valmistatud.
Täna käisime mänguväljakul ja jalutasime. Grete arvas, et pean uue issi võtma talle. Üldse nii vahvaid teooriaid leiutab see peaaegu neljane. 

Mõtisklesin oma rekordite ja ultrajooksu teemadel. Avastasin, et üks uhke saavutusjooks veel ja siis võib ette võtta oma kõige esimesed unistused...oma isiklik pere, oma kodu, oma pisike õnnelik maailm.

laupäev, 4. november 2017

Nädal 24 ja tervenemine

Tahaks hirmsasti kirjutada, et jooksin nii ja nii palju, kuid ei - täiesti null! Isegi ühistrennidesse keelati enne une ja tervise paranemist minna. Harjumusel on suur jõud ja enda liigutamisest eemal hoidmine tekitas väga kehva enesetunnet.
Kui ma veel terve olin
Esmaspäeval olin veel täiesti nohune ja kurtsin pereõele, et Sudafed ei aidanud midagi eriti. Hakkas veel teine ninapool ka häda tegema.

Teisipäeval külastasin arsti ja vaadati olukord üle. Kinnitati põskkoopapõletikku, kuid antibiootikumid jäid õnneks välja kirjutamata, sest palavikku ei ole olnud. Lihtsalt nii 2 nädalat vahelduva eduga nohu, peavalu ja kurnatust. Sain kaks ravimit. Alustasin trenniga, sest enesetunne oli õhtul juba paljulubav. Kuna reisikaaslane tegeleb jõutreeninguga valdavalt, siis palusin ka endale midagi välja mõelda. Tegin kõhulihaseid 8x25, selga 4x25, kükke 6x25, kolme erinevat planki minut.

Kolmapäeval tundsin end hoopis paremini juba. Ravi mõjus ja hingamine oli kergem. Lihastrenni sai ka tehtud.
Alustasin Meravita fitnesskapslite testimisega.
Neljapäeval sõitsid õde ja tütar maale vanaema juurde. Õhtul koristasin ja nautisin rahu, vaikust, üksindust. Lihastrenn tehtud.

Reedel nägin, et mu pood hakkas vaikselt tööle. On veel palju parandada kuid inimesed tunnevad huvi ja kasutavad häid pakkumisi. Ikkagi osake selles on minu teha ja positiivseid muutusi luua mulle meeldib.
Lihastrenn tehtud.

Laupäeval  vaatasin filme Divergent ja Sünnitusvalud. Lihtsad ja kaasahaaravad. Lihastrenn tehtud.

Pühapäeval lihtsalt puhkan, ootan koduseid tagasi.

Madeiraks võiks natuke rannavormi ka olla ja vaheldus teeb head. Kaks nädalat veel aega endaga tegeleda. Ah jaa..ma lähen autokooli uuel nädalal. Päris hirmus, aga tugi on olemas ja küll ma hakkama saan.

Nipp..raske tekk peale ja 10h und olemas.

neljapäev, 2. november 2017

Karmen, Karmen - mida sa teed?

Loobusin mõni minut tagasi oma aastalõpus plaanitud jooksudest. Kas siin ongi minu piir? Selleks aastaks vist tõesti aitab. Piisab staadionimaratoni rekordist ja 6h jooksus naiste neljandast kohast (Eesti kolmas koht).

Mis uuel aastal saab? Kas üldse tegelen jooksudega? Kõik selgub. Võimalik, et taasavastan endas maha surutud tantsuarmastust, külastan vahelduseks rühmatrenne ja Eratreeningu ühistreeninguid.

Kindlasti ei jäta ma ultrajooksu, lihtsalt hetkel tundub, et elu on loksumas paika ja pusletükid saavad justkui kokku. Alustasin ju ka mõttega, et minna teekonnale/rännakule, et avastada midagi endas..pärast esimest 24 h jooksu lõpetasin end kahjustava suhte. Teisel jooksul otsustasin töökohta vahetada. 6h jooksul otsustasin lubada endal südamest õnnelik olemist ja lasta lahti kõigest vanast ja olla avatud uuele.

Tundub, et pole põhjust enam nii palju end sundida, vaid lasta elul voolata. Kõik läheb nagu olen unistanud oma hingesügavustes.

Liikumisblogi jääb, sest edasiliikumist on omajagu.

Unetunnid on viimasel kolmel päeval 7-9 h olnud ja nohu hakkab ka viimaks mööduma. Saan end korda ja pühendada aega perele, mitte pidevalt uutele hullustele mõelda.

Kindlasti kirjutan kuidas möödub reis Madeiral ja kui tunne tuleb, siis annan elumärki vahel.

Kohtumiseni!

Uuel aastal võistleme!


pühapäev, 29. oktoober 2017

Nädal 23 jooksulainel ja pikem jooksupaus ees

Esmaspäeval liikusin Eratreeningu ühistrennis Toomemäel. Üllatuseks orienteerumine ja minu poolt null sedeli leidmist. Olin väga lähedal olnud, kuid joosta üles ja alla oli sellegipoolest lõbus. Olen Jõgevalgi ära eksinud...ühe koolimaja tagant teist otsinud, seega mulle sobib ekslemine rohkem. Staadionimaratonil on kodune..ring on selge ja söök/wc on igal ringil. Hea on enda üle naerda. Õnneks trenn sellega ei piirdunud ja sai pikka tõusu mäkke joosta korda kolm. Treener parandas mu liiga püstist kehaasendist ja teised kaks jooksu tulid juba paremad. Kokku 7,63 km ja aega 1:20:50.

Teisipäeval jooksin 6,76 km aeg 44:56. Mõistlik trenn ja kolm korda 100m tempojooksu otsa.

Kolmapäeval  puhkasin.

Neljapäeval puhkasin.

Reedel läbisin Haanjas tutvumisringi. 6,31 km ja aeg 45:41. Keskmine pulss 149 l/min.

Laupäeval  võistlus Haanja Ultra 100, millest sai läbitud kõigest 26,6 km.

Pühapäeval puhkasin.

Oli juba parem kui eelnev nädal, kuid tuleb tõsiselt õppida puhkama ja magama. Ja nagu needus ma olen jälle ärkvel. 23 uinusin. Trennikeeld enne tervenemist on päris jama. Harjumusest teen koduselt üldfüüsilist ikkagi.

Paar lugejat on kirjutanud, et kahtlevad mu sisukuses ja on äärmiselt pettunud, et ma Haanjas isegi maratoni ei suutnud läbida. Vastan siis siia nii, et kõigil on võimalus ise see rada haigena 100% läbida ja olla hirmus kõva tegija, kuid mis on selle kõige hind? Mina saan kuu või paariga terveks ja põhja laduda. Lõpetajamedalit iga hinnaga skoorides oleksin taastunud väga pikalt kui mitte isegi kiirabiautoga koju sõitnud. Ma isegi ei vabanda enda iseka otsuse eest katkestada. Oma vaba valik on siin seda blogi lugeda ja mul on rõõm kui siia juhtuvad inimesed lugema, kes usuvad minu potentsiaali ja tulevikutegudesse.


8. Haanja Ultra 100

Minu esimene Haanja Ultra! Oi kuidas ma olin seda oodanud, kõik need jutud kõvast konkurentsist ja halastamatust rajast. Lõpuks sain näha ja kogeda.

-2012 Lugesin huvitatest võistluskogemustest ja unistasin ka ühel päeval rada proovida.

-2014 Mõtlesin, et võiks olla esimene Ultra kogemus, aga polnud üldse tegelenud jooksuvõistluste ega mägedega. Minek ja registreerimine jäi hirmu taha.

-2015 Oli plaanis sapipõie opp

-2016 Valmistusin EM-iks Albis ja taastusin peale võistlust

-2017 Läbin! (Kokku tiirutasin 5 ringi, kuid mitte 100 km ja poodiumikoht nagu oma peas plaanisin.)

Olin juba nädala nohu ravinud ja lootsin, et peagi on kõik möödas. Sudafedi viimane tablett võetud ja lootus end taas inimesena tunda oli üüratu. Nüüd on selge, et homme tuleb antibiootikumikuur. Unetundidest on lausa häbi juba kõneleda, sest need on olnud juba paar kuud olematud. Heal juhul nädalas kahel korral 8 h ja mitte järjest.

Huvipakkuvat on palju ja midagi ju ära ka ei taha öelda kui lootus on nii jõuda suurema enesearenguni-karjääri teha omal viisil. Selle kõige juures pakkuda ka tütrele kahekesi olemiseks aega ja trenne teha kogu hingest..kasvõi unetundide arvelt. Ka töökoormus on suurenenud ja järjest vähem on aega lihtsalt olemiseks, mis on samuti väga vajalik taastumiseks. Kui uurida, mis maailmas toimub või mis teleris huvitavat, siis väga suure tõenäosusega mul pole aimugi, olen endale keskendunud.

Kirjutada oleks paljust, aga säästan end. Ikkagi haige inimene (põskkoopapõletik, pea kumiseb ja silmad voolavad pisaratest).

28.10.2017 kell 7.00 oli start suursündmusele. Kõik oli justkui paigas, ainult jõudu/värskust polnud ja pealalambiga jooks tundus veidi hirmutav. Eelneval päeval sai Hannesega üks ring uudistamiseks läbitud ja pilt andis lootust, et polegi kõige hullem. Juttude järgi kujutasin ette pidevaid seinu ees, millest üles rühkida. Ainult üks "lähen taevasse" küngas oli.
Piltide autor: Hannes 




Kõik oli äärmiselt sõbralik ja rada tundus igal ringil veidi erinev. Valgust tuli aina rohkem. Pimedatel metsaradadel seiklus oli omaette vaatemäng. Rada oli hästi märgistatud, seega isegi mina ei eksinud ära. Kirja sai 101 hullu 100km alistamise mõttega inimest, üle poole neist mehed. Taas ma olin kõige noorem jooksuhull. EDIT: Oli veel noorem osaleja, sünniaastaga 1995. Aplaus Sulle!

Kõik oligi väga super, ainult mina ise osutusin liiga nõrgaks. Kolmandal ringil tundsin tossu all kivi/ tundus kõrgem terav koht, mis tekitas ebamugavust (hiljem selgus, et polnud nähtavalt midagi). Mõtlesin jalatsite vahetusele, kuid hädad jätkusid. Pidev peavalu ja nohu ei andnud rahu. Mägedest allajooksud olid lemmikud ja suurim tõus sai armsaks, sest seal toimus kõige pikem kõnnipaus. Looduses oli väga vabastav olla. Kaasvõistlejad toetasid heade sõnadega ja kui selgus, et juhtisin naistest jooksu, siis tekkis veel uhkem tunne.

Kõik ju lootsid, kõige enam ma ise, kuid kui juba kolmandal ringil nutt peale tuleb ja tunne, et jätkates metsa ma jäängi, siis tuleb enda vastu aus olla. Minu esimene katkestatud võistlus. Oi kui valus see oli, neli ringi mõnusas tempos ja kindla plaaniga. Distsipliin sai paika..siit puu juurest kõnnin mitte rohkem kui selle teise puuni ja seda tõusu jooksen ning seda kõnnin 100%, et kesta.

Seda loobumise otsust vastu võttes ei võinud ma mõelda, et mida toetajad, lugejad või korraldajad mõtlevad. Tuli olla egoist. Mina olengi kõige olulisem. Saan taastumisajata jätkata treeninguid, sain hea tuharatrenni. Mõistsin, et kerelihastele tuleb palju suuremat tähelepanu pöörata ja ainult jooksuga kogu komplekti täiusliku poole ei saagi. Laskumistel tundsin kuidas nii selja kui ka kõhulihased kokkutõmbuvad ja lihasvalu toodavad- nõrk.

Pealtnäha võisin tunduda, et täitsa suva on, aga ausalt tunnistades nutsin paar korralikku peatäit omaette. Pesus käidud ja puhtad riided seljas, suurem valu läbi elatud- võtsin end kokku ja suundusin võustluskeskusesse. Minu imestuseks olid vahepeal katkestanud Rait ja Margus, kes on ülivõimsad jooksjad. Ka minu hingel hakkas kergem- pool nende läbitud ringidest  on nendes oludes ju väga hästi.

Sain vestelda ja vaadelda võistlust. Suur heameel oli meeste poodiumikohtade üle. Kõik väga tuttavad poisid. Cris esimene, suur au oli tema õpilane olla. Toomas teine, ülisuure arengu teinud ja kõva mindsetiga ultrajooksja (tänud veelkord Tartusse transpordi eest) ning Hannes kolmas ja kindlasti väga tegija, alles ju tuli teise kohaga 24h jooksult tagasi ja parandas uut isiklikku maratonis. Vanus on vaid number võiks öelda kui tema tegemisi jälgida. Väga toetav toakaaslane oli ka Haanjas ja mäetrennid Vooremäel andsid mullegi pisikest aimu, mis ees ootamas. Aplaus!

Nüüd tuleb unetunnid ja tervis korda saada, null trenni enne kui kõik toimib nagu vaja. Väga valus ja söövitava tunne, sest sport on midagi, mis hoiab mind täie mõistuse juures enda arvates. Aseaine, mis täidab puuduvat tükki hinges. Õnneks saan seni võistlusplaane endale koostada uueks aastaks ja rohkem aega tütrega veeta.

Loobusin tänasest blogijatele suunatud üritusest ja magasin uhkes üksinduses (õde ja tütar maal vanaema juures) pea 10 h järjest! ilma äratuskellata ja mõtlen lubada endale täna mitte midagi tegemist.

Ah jaa...kui ma ükskord tugev taas olen, siis Haanja ja naiste number 1 on minu eesmärk!

Naistest viimane. Tarkadeklubi lohutas, et päris viimased jäid koju telekat vaatama.
100 km ja 15 ringi metsas. Mina lõpetasin pärast ringi number 4 ja väidetavalt lahkusin tipus..olin edit:kolm ringi neljast naiste liider olnud.
Meenutuseks särk ja stardinumber

kolmapäev, 25. oktoober 2017

Võrdlus! Polar M400 ja Polar M430

Tahaks vabandada, aga lihtsalt uni kadus taas, täielik mõõn...(võimalik põskkoopapõletik, uimasus päeval, sudafedi kuur, töö-töö-töö). Ei anna alla ja loodan, et enne Haanjat juhtub ime, igatahes kell on valmis, varustus samuti ja ise tuleb ka see jõud leida. Endale allahindlusi ei tee, isegi loobutud aastaid järjest sellest suursündmusest.

Siit see minu esmane võrdlus tuleb, sest unetus ei lase lakke vahtida enam.
Esmakohtumised
Polar m400 - mu esimene nunnu

Plussid:

  • Annab tagasisidet mu päevase aktiivsuse kohta. Teeb piiksu kui olen end liiga kauaks istuma unustanud (tund istumist). Natuke tekib häbi tunne ka ja ignoreerida pole ju ilus, ikka tuleb keksida mööda elamist. Ei lase laiselda. Võrreldav mõnes mõttes tamagotchi mänguasjaga, kes pidevalt tahtis tegelemist. 
  • Disain püüab pilku ja sobib ka tavarõivastega kokku, seega ei pea üksnes dressides käima, et viisakas oleks kella kanda.
  • Kiidab mind igapäevaselt kui olen oma aktiivsuse täis saanud. Tore on jälgida kuidas täpikesi aina juurde tuleb kuni "patarei" täis saab liigutamisest. Samuti saan tagasisidet jooksurekordite ja parimate kilomeetriaegade kohta.
  • Pulsikell Polar M400 on nii tark, et uuel päeval läheb iseenesest aktiivus nulli ja pean jällegi alustama aktiivselt igat hommikut. Natuke nagu virtuaalmotivaator, mis utsitab kiiremini, kaugemale ja kõrgemale jõudma.
  • Aku peab päris kaua vastu ja ühildub USB-kaabli abil arvutiga ning saan https://flow.polar.com/diary lehel oma treeninguid jälgida.
  • Saan teada oma une kvaliteedist. Näiteks 12.07 öösel magasin 8 tundi ja 36 minutit, millest 6 tundi ja 39 minutit oli rahulik uni ja 1 tund ja 59 minutit rahutu uni. Une kvaliteet 77% .
  • Ma ei pea kella käelt ära võtma kui suundun pesema, veekindel 30 m. Minusugune unustaja oleks vastasel juhul juba ammu kella ära uputanud.
  • Kergesti puhastatav.
  • Helialarmid

Miinused:

  • Valgel pinnal paistavad tolmukübemed? välja, usun, et kui omaksin kodulooma, siis käiksin ringi karvase kellaga.
  • Kui pole harjunud kella kandma, siis käel on üpris raske ja kummist osa paneb käe treenides higistama.
  • Pulsivöö eraldi juurde vaja, et pulssi teada.

Uus ja üllatavalt kvaliteetne kaaslane Polar m430

Plussideks on kõik, mis m400-l olemas va helialarmi asemel vibroalarm. Lisaks veel järgmised funktsioonid:
  • Pidev võimalus pulssi kontrollida. Loeb randmelt.
  • Sleep pluss funktsioon, mis annab väga head infot enda analüüsiks. Polar Sleep Plus mõõdab randmeliigutuste põhjal automaatselt uneaega, -kogust ja kvaliteeti.
    • Uneaeg on uinumise ja ärkamise vaheline aeg.
    • Tegelik uneaeg on aeg, mille veetsid magades.
    • Unekatkestus on öösel ärkvel veedetud aeg.
    • Ühtlane uni on katkestusteta uni 5-palli skaalal. 5 tähendab ühtlast und. Mida väiksem on väärtus, seda ebaühtlasem oli uni.
     Selleks et määrata, kui kaua soovid igal öösel magada, saad seada soovitud uneaja. Saad ka oma und hinnata. Uneandmete, soovitud uneaja ja unehinnangu põhjal antakse sulle unekvaliteedi kohta tagasisidet.Viide
  • Stopper
  • Kaalub m400st 5g vähem
  • Vibroalarmid- väriseb käel märguandeks näiteks unustatud treeningreziimi
  • Hingavam rihm nn augukestega.
  • GPS-i energiasäästu režiim

Miinused:
  • Randmelt lugemisega tuleb harjuda ja vajaks nagu üles soojenemist. Või on hoopis enda vähese soojenduse viga, et näitab alguses väga madalat pulssi ja ajas kõrgeneb. Võib ka lihtsalt praegune haiguseperiood rolli mängida.
  • Laadimisjuhe on erilise otsaga, mitte micro USB
  • Kella tuleb jooksuks pingutada randmel, et paremini loeks pulssi.
Olen väga õnnelik, et polar m430 minuni tee leidis, sest olin suur skeptik. Õnneks katsetused näitasid, et on tõesti samm edasi ja sobib mind saatma jooksuteel.
Sain ka AS MEFO esindajalt infot oma m400 kohta: "Ulmeliste numbrite kontekst annab mõista, et M400 pulsivöö ilmselt on oma elu ära elanud. Tehase poolt on elueaks testitud 365 treeningtundi, millest koondiseatleedid suudavad läbi minna poole aastaga.
Temponumbrid ilmselt tingitud kadentsist ehk randme pealt mõõdetavast vahemaatuletusest.
https://support.polar.com/en/support/how_to_utilize_running_cadence_in_your_training"

Minu tänud kõigile, kes olid minu kellasaagal abiks! 

pühapäev, 22. oktoober 2017

Nädal 22 jooksulainel ehk unetus maksis kätte

Tegelikult ju jooksu sel nädalal ei olnud väga..oli aga see oli nii väikses mahus, et pea olematu. Pulss kõrge ja jaks olematu. Lisaks nohu, köha ja uimasus, väsimus.

Esmaspäeval puhkasin.

Teisipäeval jooksin metsas 3 km ja tegin kätekõverdusi 2x15. Kahtlaselt kõrget pulssi nägin ja mõistsin, et ei ole võimekas, tuleb puhata enda kehal lasta.

Kolmapäeval  puhkasin.

Neljapäeval puhkasin.

Reedel läbisin 2,89 km ajaga 52:58. Jooksin, kõndisin lapsega ja kolasime mänguväljakutel.

Laupäeval  puhkasin.

Pühapäeval puhkasin.

Treeneriga sai lepitud kokku, et võtan kuu lõpuni vastavalt enesetundele. Trenn oli minu kohta nulliring, aga vähemalt sai keha loodetavasti õigel ajal kuulatud ja küll Haanjas teen tasa. Üldiselt oli kena nädal kui mitte jooksudele tagasi vaadata. Nagu Hannes ütleb "Sport on nagu roos. Õis on ilus, aga no need okkad torgivad vahest."

Tööl andsin endast nii palju kui hetkel võimalik ja loodan, et Tartus saab peagi ilusamaid müüginumbreid näha. Vähemalt kaupa on, valik laiem ja mulle siiralt meeldib mu töökoht. Tulge ja ajage juttu/ostke jõulukinke SIIT. Mõtlen isegi küünlaid teha kodus ja sellise meisterdamispisiku taasavastada endas.
Autor: www.pildistaja.ee
Kirjutan ka paar rida enda suure toetaja ja ultrajooksja, Krista Jalajase, kohta. Nimelt sain umbes nädala eest meili, kus pakuti jooksuvarustust..lihtsalt ära anda ja mulle. Võttis korraks hinge kinni ja pisara silmanurka küll. Nüüd saan Haanjas tublisti joosta ja varuriideid talveks on päris mitmeid. Mul on au kuuluda ultrajooksjate kogukonda ja minu sügav kummardus, et inimesed märkavad. Minagi annan asju ära kui on üle ja taaskasutus on minu jaoks koguaeg hingelähedane olnud. Kellegi vana on teise uhiuus. TÄNAN!

kolmapäev, 18. oktoober 2017

Eriline päev 14.10.2017, ilusaid pilte..

Tere armas unetus ja kellaaeg 2:50! Nina nuuskamisest punane ja pea paks. Enesetunne "kõik teen ära, mis vaja", kuid samas kui sisetunnet kuulata, siis "püüa igal vabal hetkel puhata". Tööl on põnevad ajad ja püüan panustada võimalikult suurelt.

Kuna ma juba liikumisblogi pean, siis panen kirja oma meenutused 14.10.2017. See kuupäev oli väga eriline mitmes mõttes, esmalt realiseerisin Oriflame Wellness teami Facebooki loosiga võidetud muutumispäeva, mis sisaldas endas:

  • Maniküüri (Sain teada, et mul on trapetsi kujuga oma küüned ja peale sain geellaki.)
  • Pediküüri (Anastasia oskab ravipediküüri teha ja koostab ka mulle raviplaani jalakestele.) Püüan seda ilusate jalgade teekonda jätkata. Hirm, et nii jubedaid lestasid pole see tüdruk küll näinud, oli täiesti asjatu. Sain väga suure hoolitsuse osaliseks.
  • Positiivses mõttes hämmastavat meiki ilusalongi, Jasmiin, omaniku poolt. Töö kiire ja korralik, aeg kiirustas tagant.
  • Fotosid, Piret Almiste, kaamerasilmade läbi. Jõhvis oli hubane fotostuudio. Nii head ja sooja juhendamist kohtab harva. Stuudio hubane ja ajaga sai päris kiiresti avanetud. Ajaks oli määratud 2 tundi, kuid pidin kiirkorras poole tunniga toime tulema. Hommikul sai lehtedes minu "unetu" nägu ka pilti püütud.
See kõik jääb kauaks meelde ja saadud stuudiofotod lasen viimse kui ühe endale ilmutada paberile.

Loosi korraldaja Margit Maksimov oli korraldaja/tõlkija (vene-eesti) ja kõik oli äärmiselt sõbralik ja toetav. Olin harjunud iluteenindajates mingil määral pettuma või ootasin, et mis mind nüüd häirima hakkab. Neid pisiasju oli väga vähe...
  1. Jalapingi puudumine juuksuritoolis. Jalad väsisid rippumisest ja toetus oleks mugavam olnud.
  2. Geellaki eemaldumine ühelt pisikeselt varbaküünelt järgmisel päeval.
Toitlustus oli mugav- karbiga juurviljavokk juuksuritoolis ja batoonid autos uude salongi sõites.
Hommikune sõit Narva oli samuti korraldatud ja jõudsin veel õhtul õigel ajal Jõhvist Tartu bussile.
Pildil minu salarelvad. Tahad ka head ja paremat-kirjuta või joonista mulle!
Emotsioonid end nähes..
Olin kogu päeva broneerinud muutumismängule, kuid õhtu jätkus parimas võimalikus seltskonnas. Nimelt nägin taas oma reisikaaslast ja sain kinnitust, et minusugune hullumeelne, kes "ei joo igal nädalavahetusel alkoholi, ei joo kohvi, ei suitseta ega tegele klubi ja pubitamisega" inimene leidub ka vastassoo seas. Lisaks ühine spordiarmastus. Novembris sõidan nädalaks Madeirale puhkama, treenima/matkama ja päikeseenergiat ammutama.

Kuidas seda lubada saan? Kuna detsembris tuleb minu armas juubel, siis sugulased toetasid lennupiletitega. Kohaloleku eest on juba muretsetud.

Mida sellest nädalavahetusest kaasa sain?
  • Eneseusku
  • Eneseväärikust
  • Tõelist turvatunnet
  • Uut lootust
  • Toredaid uusi kohtumisi
  • Siiraid inimesi
  • Töötahet
  • Hindamatut looduslapse taasleidmist iseendas
Aegumatu küsimus üksikemadele "Aga kus su laps on?", kui sa treenid, tegeled oma blogi, liikumisega siin-seal. Mul on tõeline tugirühm koosseisus vanaema, ema ja õde, kes toetavad mind uskumatult suurelt. Beebieast peale on nad olemas mu Grete jaoks olnud ja meile selline eluviis sobib. Hindame aega koos, mida pole just väga palju, kuid on äärmiselt kvaliteetne. Õhtused jalutuskäigud ja mänguväljakutel askeldamised, unejutud ja hommikused lasteaeda mineku jutujamised. Väga sageli napsasin ka aega siis, kui laps juba magas, jooksudeks..võib ka olla unetuse üheks põhjuseks.

Veel fotosid:
Kes ütles, et unistused ei täitu? 
Tubli töö tegijad:
Aitäh Anastasia
Anastasia ja Margit
Jasmiini vaprad ja ilusad
Armas fotograaf taustasaginaga

esmaspäev, 16. oktoober 2017

Nädal 21 jooksulainel ehk projekt alga- unetusest vabaks!

19 nädalat Hasso  juhendamisel jooksukavas olemist.

Esmaspäeval tund ja kuus minutit trenni. 3, 34 km läbitud. Eratreeningu ühistrenn spordihoones. Palju harjutusi ja suts jooksu.

Teisipäeval jooksuvaba.

Kolmapäeval  jooksin 56:54 minutit ja läbisin 10,02 km. Lõigutrenn järgnevalt: 2km soojendusjooks + võimlemine 5min + 3x100m rütmijooksud + 2x4km kiiremas tempos jooks (SLS kuni 170), paus lõikude vahel 2min sörk + 1km lõdvestusjooks ja venitusharjutused. Põhiosa sai tehtud, kuid 100% kava ei täitnud.

Neljapäeval jooksuvaba. Pidin jooksma reedest trennikest, kuid järgmisel päeval tuli uusi teadmisi omandada ItShop Rakveres. Suured muutused algavad ja arengutee on alguses, üritasin puhata enne suuremat info omandamist.

Reedel läbisin 4,3 km ajaga 20:07. Pidin tegema kerge jooksu 6 km (SLS kuni 145) + võimlemine ja venitused. Olin väsinud ja siplesin madalal pulsil 4 km, et mitte nõrk olla ja trenn kirja saada. Uni oli, kurnatus, väsimus.

Laupäeval  oli muutumispäev. Võitsin Facebookis loosi. Kunagi kirjutan kaunite piltidega postituse ka.
Aitäh Piret, Margit, Anastasia ja Jasmiin ilustuudio Ida-Virumaal.

Pühapäeval oli pikk jooks plaanis (18km), kuid võtsin aja maha ja püüdsin puhata. Kõik emotsioonid olid positiivsed, kuid keha tundus justkui vare..tegin keerulise otsuse olla ja lihtsalt koguda end.

Unetunnid olid väga kesised ja konsulteerides treeneriga tundus mõistlik kehale puhkust anda ja püüda uni tagasi rütmi saada

Hilisöised jooksud hoiavad erksana, kuid kuhugi mujale pole ka neid lükata. Hommikud on kiired ja varajased, õhtuti saab naudinguga kulgeda. Püüdsin hoida ära läbipõlemist ja leppisin ainult kolme minitrenniga. Emotsioone oli palju...

Maal magasin tunduvalt paremini kui linnas. Muutused ja stress/ärevus käivad käsikäes ja võitluse asemel püüan sujuvalt vooluga kaasa minna ja samal ajal endast alati parim anda.

Polar M430 andmeil on asi veel õnnetum kui reaalis..aga nullide asemel on paar tundi und tegelikult olnud.

Polar Flow graafik une kohta

Loodan, et Haanjas suudan olla juba tegijam kui tänasel päeval end kogudes. Teadagi, et areng ja tagasilöögid tulevad, kuid veidi meeleolulangust trennialaselt ikka tuli. Õnneks muud eluvaldkonnad on tõusujoones.

Seda ka veel, et minuni on jõudnud taas pihutäis imelisi ja suure südamega inimesi. Tossumure saab ka lähipäevil lahenduse ja kui luba küsitud kirjutan ka täpsemalt, kes see hea hing mulle abikäe ulatas.

pühapäev, 8. oktoober 2017

20 nädalat jooksulainel ehk suur arenguhüpe

18 nädalat Hasso  juhendamisel jooksukava täidetud.


Esmaspäeval jooksuvaba.

Teisipäeval jooksuvaba.

Kolmapäeval  8 km ühtlases rahulikus tempos (SLS kuni 145) jooks + võimlemine 5 min + 3x100 m rütmijooksud + 1 km lõdvestusjooks ja venitusharjutused. Kõik tegin ära ja suuresti enesetunde põhjal, sest mu armas pulsikell Polar M400 on vanake ja pulsivöö ka väsinud.

Neljapäeval  3 km soojendusjooks + võimlemine 5 min + 2x30m põlve- ja sääretõstejooksu + 3x70m hüplemist + 5x100 m rütmijooksu + 2 km lõdvestusjooks + 2x10 kätekõverdust + venitusharjutused. Tehtud ja tehtud.

Reedel jooksuvaba.

Laupäeval  15 km ühtlases rahulikus tempos jooks (SLS kuni 150) + 2x100 m rütmijooksud + venitusharjutused. Tegin kõik nagu pidi. Kui klubikaaslased rahulikult õhtut nautisid ja sõid, siis mina otsustasin teha tööd oma eesmärkide nimel. Sain ka teisele peole kutse, kuid polnud tuju kellegagi sotsialiseeruda. Enne jooksma minemist mõtlesin küll, et ma ei taha, nii tüütu ja vihma ka sajab. Õnneks üks motivaator kirjutas paar head sõna ja nii ma selle superjooksu läbitud sain. Areng toimub just siis kui tahaks loobuda ja magama minna.

Pühapäeval pidin puhkama, kuid otsustasin minna hommikul jälle Hannese suusatrenni. 3 h jalutamist Vooremäel ja täiesti tasuta mõnusas seltskonnas liikumist-soovitan endiselt kõigile. Seekord sai kolmekesi jalutatud ja vesteldud. Hannese teadmisi on väga huvitav kuulata.

Kui pühapäevaselt kõnnilt koju jõudsin tuli ka teavitus, et smartposti on pakk tulnud. Ohhoo ja seal oli kell, nimelt Polar M430, mida katsetama asun ja saate ka peagi ühe võrdleva postituse võrra rikkamaks. Igatahes olen südamest tänulik, et mind nii otsustati toetada. AS MEFO ja Blogit.ee!

Tegin ka õhtul oma fitness testi ära. Pulss rahuolekus lühidalt öeldes. Ja areng on hämmastav, alustasin 45 pealt ja eile oli 64! Kui vaid nii edasi areneksin, siis oleks teed mulle avatud. :)




reede, 6. oktoober 2017

Aga Sina oled ju tugev naine!

Seda pealkirjas olevat lauset olen päris palju saanud põhjenduseks sellistelt naistelt, kes on enda mõistes saamatud ja nõrgad. See, et mina täna olen nii mõnegi mõistes tugev ei tähenda, et see kõik on mul koguaeg käeulatuses olnud.

Enne tugevaks saamist tuli kogeda ja nutta. Tuli endale andestada asjade eest, mida muuta ei saa. Tuli lahti lasta kinnisideedest. Pidi abi paluma ja õppima kuulama.

"Mida sina ikka oled läbi elama pidanud? Mul on palju hullem!" Tõesti?? Milleks võrrelda kui tagamaid ei tea. Kõigil on oma lugu ja on täiesti okei seda kõike endale hoida. Lihtsalt mina püüan avada end läbi klahviklõbina.

Millest mina läbi tulin?

  • Kogesin lapsena nii füüsilist kui vaimset vägivalda.
  • Sageli oli kuulõppudes vaid kapsasupp või praekartuleid kodus toidulaual.
  • Taskuraha ma ei saanud, ei küsinud isegi, sest nägin ju ema pingutusi kõige nimel.
  • Olin tagakiusatav.
  • Olin lühike ja arglik.
  • Elasin pidevas hirmus.
  • Ei saanud ühtegi esialgses unistuses olnud kooli sisse kuhu soovisin. Liiga rumal, et katsetest läbi saada.
  • Kukkusin tantsides kogu kooli ees ja jätkasin oma mõeldud kava, kuid hiljem noriti paaril korral koolis.
  • Süüdistati, alandati.
  • Isa enesetapp paar päeva enne minu tütre sündi. Vanaisad puuduvad.
  • 6 aastat kestnud suhe purunes. Minu suurim hirm üksi last kasvatada sai teoks. 
  • Vanaema vähidiagnoos.
  • Depressioon.
  • Enesehaletsus.
  • Öised nutmised.
  • Hirm kõige ja kõigi ees. 
Nimekiri jätkuks veel, kuid detailidesse ei lasku.

Tugev, kuid millise hinnaga? Mul ei olnud lihtsalt muud võimalust kui end üles töötada. Siiani püüan kogu hingest, et oma lapsele ilusam elu tagada ja olla eeskujuks. Näidata, et kõik hea on ka võimalik. Naeratades edasi!

Jooksmine, eriti ultrajooks, meenutab mulle kõike mida kogenud olen. Jooksu lõppedes saan aru kui hea on praegu. Kui suure heaolutunde annab soe dušš peale väsitavat distantsi või kui pisikest valu tekitab katki hõõrdunud haav nahal kõige kogetu kõrval.

Naised, miks mitte ka mehed! Võtke end kokku! Kõik ongi oma kätes ja küll õiged inimesed teavad kuidas ellu ilmuda. Unistage! Elage oma laste, endi ja parema tuleviku nimel!

See hetk...kui viimaks tunned end tõeliselt ilusana nii seest kui väljast. Pärast kõiki neid aastaid ebakindlust, allasurutust. "Sa saad oma karjääri mõistes kõige rohkem kuhugi koristajaks. Su jalad on kui kanakoivad! Sa võiksid alla võtta! Su armid on koledad! Sa oled liiga mehelik! Su stiil on inetu! Sa kõnnid naljakalt, ei oska normaalselt kõndidagi! Sa ei oska süüa teha! Sa ei korista piisavalt!" Armsad naised, ärge lubage ühelgi mehel teid nii mutta suruda! Seda enam, et sisimas teate, et teete rohkem kui üks habras hing võimeline oleks.

#motivation #imsoconfident #loveyourself

Kui soovid rääkida, siis tea, et olen Sul olemas. Kirjuta ja vastan või kirjuta ja maini, et tagasisidet ei soovi. Vahel on vaja lihtsalt kuskil end välja elada.

neljapäev, 5. oktoober 2017

Kas ma olen trenninarkomaan?

Täna julgen öelda, et jah, olen ja päris omadega sees. Paar aastat tagasi poleks arvanud, et kõik nii "hulluks" muutub. Esmalt algab päev peegli ees võimeldes, siis tuleb alles hommikusöök ja kõik muu. Lasteaeda jalutamisest tuleb harva midagi välja, sest Grete ei jõua kõndida. Küsimuse peale, et kas joosta jõuab, tuleb pisikeste jalgade vudimine sihtkoha suunas. Joosta jõuab peaaegu alati, seega ka ise teen nii paarsada meetrit jooksusammu.

Töölgi ei suuda väga kaua kohal istuda ning sätin siit ja sealt või lükkan tooli lauast eemale ja teen seistes vajalikku. Ja see pole veel kõik. Trennipäeval teen jooksu ja harjutused ära ning õhtul lapsega veel lisaks tantsu/kätekõverdusi "õhtuooteks". Siis saabub peagi magamamineku aeg. Mõned tunnid und ja siis ärkan öösel üles, et majandada, koostada tabeleid ja mõelda plaane ette. Näiteks täna peale kõike eelnevat tuli ka tuju klapid pähe panna ja erinevaid kükke, väljaasteid, painutusi teha, kell oli 4:20.  Tunnistan, et seda on korduvalt ka varem juhtunud. Tantsukavadest ja öisest praemunast+sepikust rääkimata.

Absoluutne rahulolu tekib kui olla pidevas arengus. Lisaks muutunud mõtteviis on toonud ja toob ka edaspidi külluslikku elu. Kõik, millest unistasin lihtsalt hakkab toimima. Kinnisideed puuduvad, need on asendunud eesmärkide ja teekonna nautimisega. Kui ma saaks hinnata oma elu kümne palli süsteemis, siis aasta eest oleksin pannud hindeks 2, täna võiksin anda juba 8.
Õnnelikud

teisipäev, 3. oktoober 2017

Minu soovid...

Kuna ma olen äärmiselt iseseisev ja abi küsin vaid siis kui kuidagi muul moel ei saa, siis on seda postitust ka täitsa halb teha. Samas ma tean, et soovide välja ütlemine/kirjutamine toob ühel heal päeval asjad/inimesed minuni mida/keda vajan. Täitsa proovitud ja toimib. Peale Sillamäe Ultrat tundsin, et oleks vaja ikka välja vahetada nii jalats (asfalt tunda ja varvas hakkab läbi riide tulema) kui ka kell, mis siis näitas väga ulmelisi keskmisi läbimisaegu.

Kuna mu Polar M400 on hea kaaslane, kuid ei anna mulle vajalikku infot piisavalt ja on üle 2 aasta peaegu igapäevaselt kasutuses olnud, siis tuleks midagi ultralikumat vaadata. Selleks, et iga paari aasta tagant ei peaks välja vahetama. Hea oleks kui mõõdaks ilusti ka 24h jooksu. Samas kui hindu vaadata, siis ma kukuks kohe pikali.

Ja jalanõudest: 
Suurus 39
http://www.rademar.ee/toode/adidas-jooksujalatsidultraboost/ (Need jalatsid lubas mulle üks lugeja kinkida, lihtsalt tänutäheks, et emotsioone pakkusin võisteldes. Esialgu ei tahtnud sellist abi vastu võtta, kuid hiljem pikkade kirjade peale andsin smartposti andmed ja numbri. Tänaseks pole kuulda/näha.)

(Kuna soovin ka maastikul ja Vägilase jooksudel jalgu proovile panna, siis kuluks kerge kuid vastav jalanõu marjaks ära.)
Omalt poolt saaksin pakkuda palju viitamist blogis peale võistlusi/trenninädalat. Võrdlusi koostada enda eelmiste soetatud jalatsitega. Tuua välja enda toetajate nimekirjas...kasvõi särgile lasta trükkida.

Ühesõnaga ma ei uuriks/küsiks kui need mulle vajalikud poleks. Olen järjepidevalt arenemas ja kui varustus ka järgi jõuaks saab palju ära teha uuteks rekorditeks Eesti pinnal ja kunagi aastate pärast loodetavasti ka maailmas. Varvaste/küünte seisukord on ikka väga kole, kuid kui saaks piisavalt sageli kulunud jalatsit välja vahetada, siis oleks võimalik ka neil kenasti ära paraneda/uueneda.

Seega kes soovib, et kirjutaksin/katsetaksin või osaleksin..siis andke teada ja teeme koostööd!

NB! Minu eesmärk pole midagi ilma eest saada. Kõik soovitused mõistlikuma tossu/kella osas on oodatud ja loomulikult ka allahindlused.